3 miljardit keskklassi lisandujat nõuavad innovatsiooni

Pilt: telegraph.co.uk

Kogu maailmas vaadatakse uue kasvu lootuses järgmiste miljardite keskklassi tarbijate poole. Nende poole, kes Hiinas, Indias, Indoneesias, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja teistes piirkondades majanduskasvu taganttuules vaesusest välja rabelevad ja järgmistel kümnenditel globaalse keskklassiga liituvad. See nn tärkav keskklass on suur, kasvav ja paljuski ettevõtete poolt avastamata võimalus.

Hiljuti on kaks nõustamisfirmat uurinud, mida keskklassi plahvatuslik kasv tärkavates majandustes ettevõtete rahvusvahelistumise ja innovatsiooni strateegiatele tähendab: PwC „Profitable growth strategies for the Global Emerging Middle“ (Kasumliku kasvu strateegiad globaalse tärkava keskklassi püüdmiseks) vaatab ette kümme ja Ernst & Youngi (EY) „Innovating for the next three billion“ (Innovatsioon järgmisele kolmele miljardile) kakskümmend aastat.

Avatud konkurss kui kogukondliku innovatsiooni päästik

Pilt: communityenterprisederby.co.uk

Kõik suuremad sotsiaal-, keskkonna- ja majandusprobleemid on otsapidi seotud üksikute inimeste ja nende poolt tehtavate otsustega. Globaliseeruvas ühiskonnas on meie teod aga järjest rohkem lahti seotud meie tegude mõjudest. Nii on üksikisiku tasemel väga raske hoomata seost konkreetsete valikute ja näiteks kliima soojenemise, üle-euroopalise võlakriisi või järjest suureneva globaalse ebavõrdsuse vahel. Konventsionaalselt on geograafiliselt laia ja pikaajalise mõjuga väljakutsete lahendamisele lähenetud kas rahvusvahelisel või riiklikul tasemel.

Sellel nn ülalt-alla lähenemisel on aga tihti mitmeid kitsaskohti - puudulik kommunikatsioon institutsioonide ja inimeste vahel, raha kasutamise vähene efektiivsus, lahenduste vähene kooskõla ja jätkusuutlikkus. Neid puudujääke aitavad korvata ettevõtmised rohujuuretasandil. Enamikel juhtudel on aga kohalike algatuste mõju jäänud suurte probleemide lahendamisel mõõdukaks. Kompamaks erinevaid võimalusi seda mõju suurendada läbi sotsiaalse innovatsiooni, korraldas Suurbritannia innovatsioonifond NESTA Big Green Challenge (Suur Roheline Väljakutse) konkursi. Selle raames prooviti tsentraalselt jaotatud rahastuse abil saavutada võimalikult suur mõju mobiliseerides just kohalikke inimesi ja algatusi. Kogutud teadmiste ja kogemuste põhjal koostas NESTA arutelupaberi „Mass localism“ (Massiline kohalikkus), kus kirjeldatakse riigi võimalikku rolli kohaliku initsiatiivi võimendamisel.

Cleantech innovatsioon pesitseb väikestes riikides

Pilt: The Global Cleantech Innovation Index 2012 raport

Lahenduste otsingud keskkonna- ja ressursinappuse hädadele on hoogu andnud puhaste tehnoloogiate (ingl k cleantech) arendamisele. Tulevikumärgid näitavad, et see hoog ei rauge niipea. Kuid väljakutsete mõõtkava arvestades pelgalt tänaste tehnoloogiate edasiarendusest ei piisa - vaja on revolutsioonilisi, olulist muutust toovaid lahendusi.

Suur osa sellisest murrangulisest innovatsioonist sünnib tehnoloogiapõhises uusettevõtluses. Nõustamisfirma Global Cleantech Group koostatud raport „Coming Clean: The Global Cleantech Innovation Index 2012” (Puhastumine: globaalne cleantech innovatsiooni indeks 2012) keskendub alustavatele cleantech ettevõtetele ning reastab riigid selliste firmade loomise ja globaalseks äriks vormimise tulevikupotentsiaali alusel.

Loomulikult pungub selliseid ettevõtteid enim Ameerika Ühendriikidest. Kui aga võtta arvesse majanduse suurust, mida antud raport tegi, muutub pilt oluliselt ja tippu tõusevad väikesed innovatsioonipõhise majandusega riigid.

Kasvupiiride mõte selgub aastakümnetega (vol 1)

Pilt: „Limits to Growth: The 30-Year Update“

Maailmas enimüüdud keskkonnateemalisele bestsellerile - üleilmse ajutrusti Rooma Klubi raportile „The Limits to Growth“ (Kasvupiirid) - reageeriti selle ilmumisel 40 aastat tagasi kahel erineval viisil, kuid igal juhul tormiliselt. „Kasvupiiride“ autorid olid loonud mudeli, mis erinevaid globaalarengute vahelisi sõltuvusi arvestades teostas võimalike tulevikustsenaariumide arvutisimulatsioone. Enamik neist näitas, et senise arengu jätkumisel saabub murdepunkt käesoleva sajandi kolmekümnendatel ning et ainult äärmuslikud keskkonda säästvad abinõud võivad tagada jätkusuutlikkuse.

Selline teemapüstitus oli tolleaegsele igavese kasvu eufoorias mõtlevale maailmale šokeeriv. Üheks reaktsiooniks oli jahmatus seepärast, et maailmale oli kasvuks jäänud aega umbes poole inimpõlve jagu. Teiseks aga Rooma Klubi seisukohtade, kui täiesti ebapädevate, mahategemine. Kokkuvõttes kadus kasvupiiride probleem tükiks ajaks, võib öelda, et isegi tänaseni, avalikkuse vaateväljast. Kuid ainult avalikkuse vaateväljast, sest kasvav vajadus olla tulevikuks paremini ette valmistatud, on toonud analüütikuid ikka ja jälle „Kasvupiirides“ käsitletud probleemide juurde. Seda eriti praeguse kriisi ning arengumaade, eriti aga nelja miljardi elanikuga Aasia kiire kasvu tingimustes.

Kuid enne kui järjekordselt püüda aastakümneid ettepoole vaadata (millele on pühendatud järgmine kasvupiiridest rääkiv lugu Fututoas), on kõigepealt kasulik tutvuda tagasivaatega Rooma Klubi 1972. aasta „Kasvupiiridele“. Kasutame selleks teadusajakirjas New Scientist hiljuti avaldatud analüüsi Debora MacKenzie sulest.

Tarbimistuhinas India

Pilt: openmarkets.in

India on juba täna oma rohkearvulise elanikkonna tõttu kogumahult maailma viies turg, kuid madal keskmine elatustase on seni turuvõimalusi mõnevõrra piiranud. Et riigil on majanduskasvuga hästi läinud ja lootused selleks endiselt kõrged, on India turg ja tarbimine nüüd eeloleval kümnendil suurt kasvuhüpet tegemas. Seejuures on oluliselt muutumas ka indialaste tarbimiseelistused ehk võimalused seal turul tooteid-teenuseid pakkuvatele ettevõtetele.

Nii prognoosivad Boston Consulting Group’i (BCG) eksperdid raportis „The Tiger Roars: Capturing India’s Explosive Growth in Consumer Spending“ (Tiiger möirgab: India tarbijakulutuste plahvatuslikust kasvust osa saamine). Raporti nimi tuleb sellest, et paljulubav tarbijakulutuste kasv Indias olevat BCG sõnutsi kui Bengali tiigri möire: paljud loodavad seepeale tiigrit näha, aga vähestel see õnnestub. Teisisõnu, suurtest turulootustest reaalselt osa ja kasu saamiseks tuleb vaeva näha ja täpsemalt mõista, mille najal tarbimise kasv Indias toimuma hakkab ning kuidas turg seal nt segmentideks jaguneb.

Maailma kasvulagi saabub 2060. a.

Ökoloogilise jalajälje kasvatamine ei saa 21. sajandil jätkuda nii nagu varasemalt, sedastab futurist Robin Wood Läänemere juhtimiskonverentsil „Baltic Nordic Excellence Conference 2012“. Jätkusuutlikkuse piir on võib olla juba ületatud ja tulemuseks on parimal juhul kriis, halvimal juhul globaalne kollaps. Wood viitab Graham Turneri poolt tehtud uuringule, kus on modelleeritud, et 2060. aasta on maailmas ressursside praegusel kujul utiliseerimise täielik tipp (ingl k peak).

Tuleviku automaks – nagu taksos



Pilt: flickr.com


Riikide pühendumus ja tahe maanteetransporti naftavabamaks muuta kasvab ning elektrisõidukite ja muu rohelise transpordi levik vähendab tulevikus oluliselt nafta osakaalu transpordis. Koos sellega võib elektrisõidukite kasutuselevõtt ning efektiivsem tehnoloogia kahandada lähikümnenditel kütuseaktsiisi laekumist arenenud riikides, mis omakorda pärsib riikide võimalusi taristu arendamiseks. USA mõttekoda RAND toob oma analüüsis „Moving Toward Vehicle Miles of Travel Fees to Replace Fuel Taxes“ (Liikudes kütusekaktsiisi asendava sõidukite läbisõidu-põhise maksustamise poole) välja argumendid kilomeetripõhise maksustamise kasuks, mis korvaks tulevikus kütuseaktsiisi laekumise vähenemist ning tagaks teede ja sildade ehitamiseks vajaliku maksuvoo.