fs: Idee, kuidas kasutada süvamere veesurvet energia salvestamiseks

Norra teadlased töötavad kontseptsiooniga salvestada energiat mere põhjas, kasutades selleks suurt veesurvet (A New Idea Using the Deep Ocean Pressure to Store Energy). Idee autor on saksa insener, kes on suurema osa elust töötanud kosmosetehnoloogiaga. Subhydro AS asutaja ja leiutaja Rainer Schramm kirjeldab ideed järgmiselt: ”Kujutlege, et avate vee all allveelaeva luugi. Vesi tungib allveelaeva tohutu jõuga. Just seda energia potentsiaali me soovimegi ära kasutada.”

Kontseptsiooni edasiarendamiseks teeb Schramm koostööd Skandinaavia suurima sõltumatu uurimisasutusega SINTEF, kus on eksperte nii energia tootmise, materjalitehnoloogia kui ka ava- ja süvamere tehnoloogia vallas.

Veesurve kasutamiseks konverteeritakse mehaanilist energiat pump-turbiini abil samuti, nagu tavalise pumpelektrijaama (hüdroakumulatsioonielektrijaama) puhul. Schramm selgitab, et pumpelektrijaam on selline elektrijaam, mida ”laaditakse” uuesti nii, et vesi pumbatakse pärast turbiini läbimist tagasi ülemisse reservuaari. Seda tüüpi elektrijaama kasutatakse nagu akut, et salvestada elektrit energiasüsteemi miinimumkoormuse ajal ja toota seda süsteemi tippkoormuse ajal.

Antud idee puhul ühendatakse pumpelektrijaama turbiin mahutiga 400-800 meetri sügavusel mere põhjas. Turbiinil on ventiil, mille avamisel siseneb vesi mahutisse ja paneb selle tööle. Turbiin käivitab omakorda elektrigeneraatori. Mahutite tühjendamiseks pannakse turbiin käima teistpidi, nii et see töötab pumbana.

Skeem: New Energy and Fuel

See protsess kasutab energiat täpselt samamoodi, nagu tavalise aku laadimisel. Kuigi mahutite tühjendamiseks kulub veidi enam energiat, kui pärast tagasi saab, on selle elektrijaama kasutegur sama suur, nagu maa peal asuval pumpelektrijaamal – ca 80%.

Turbiinide suurust ja mahutite arvu on võimalik muuta vastavalt tellija vajadustele. Salvestatava elektri hulk sõltub mahutite arvust ja sellest, kui sügaval need asuvad.

Sellised salvestid töötaksid Schrammi sõnul hästi koos tuuleparkidega, kuid sobivad ka päikeseenergia salvestamiseks.

Finantsturgudel valguse kiirusel

Pilt: WatchDocumentary.TV

6. mai 2010 algas börsidel Ameerikas üsna rahutult langussuunal. Seda kuni umbes kella kolmeni pealelõunal, kui Dow Jones tööstusindeks kukkus 15 minuti jooksul 600 punkti (päeva lõikes koguni 1000 punkti e ~9%) ja seejärel tõusis benji-hüppe sarnaselt peaaegu 600 punkti, nullides eelnenud järsu languse. Kui need numbrid tunduvad abstraktsed, siis võrdluseks võib märkida, et selle kukkumise rahaline väärtus ületas 1 triljon USA dollarit (s.o. üle 100 korra suurem kui Eesti 2012.a riigieelarve). Nagu hiljem selgus oli üks avatud investeerimisfond (ingl mutual fund) müünud tavapärasest suurema hulga futuure, mis aga käivitas seda jälginud arvutite ostu-müügi spiraali, saatis turu vabalangusesse ja tekitas anomaalseid aktsiahindu mõnest sendist 100 tuhande dollarini. Oma kiiruse ja ulatuse tõttu sai see fenomen nimeks välkkrahh (ingl flash crash). Väikseimaid välkkrahhe on sellest saadik toimunud mitmeid ning tihtipeale on neis oma osa arvutitel ja algoritmidel a algodel, nagu selgitab ajakiri Wired oma loos „Raging Bulls: How Wall Street Got Addicted to Light-Speed Trading.“

fs: Eestlased on haritud, aga rahulolematud – kas vastupidi oleks parem?

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Eestimaalased on andnud oma eluga rahulolule 5,5 punkti 10 punkti skaalal. Kesist rahulolu põhjustavad madal sissetulek, töötus, kehv tervis. Hea haridus, puhas õhk ja looduslähedus ei taga eestimaalase heaolu. Kas me oleksime aga rahul siis, kui olukord oleks vastupidine? Näiteks, kui meil oleks hea sissetulek, töötus peaaegu puuduks, tervis enda arvates priima, aga keskmine haridustase oleks madal ning keskkonnaseisund talumatu? Mõelge sellele.

fs: Must luik – haruldane, kuid kõikvõimas

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Tulevikuanalüüsides peetakse „mustaks luigeks“* (ingl black swan, mõnikord ka wildcard) üksikut ootamatut ja oluliste tagajärgedega sündmust. Kui vaadeldakse väiksemat piirkonda, siis sündmuski võib olla kohaliku tähtsusega, ent globaalselt mõttes peetakse silmas maailmaraputavaid sündmusi. Ameerika strateegilise mõttekoja National Intelligence Council’i (NIC) avaldatud uuringus „Global Trends 2030“ käsitleti ka „musti luiki“ -- sündmuseid, mis võivad oodatava tuleviku hoopis teiseks kujundada kui üheski stsenaariumis kirjeldatud või megaterndi poolt vormitav (vt varasemat futusignaali sama raporti põhjal „Neli megatrendi 2030-ni").

Eesti majandus - Kuidas kasvada välja Väikse Peetri rollist?

Pilt: Juhan Kunderi raamatu „Suur Peeter ja Väike Peeter" illustratsioon

Olen viimastel aastatel iga aasta alguses kirjutanud ka lisaks globaalsele majandusele ka Eesti majandusest, vaadates alanud aasta võimalikke arenguid. 2007.a kinnisvaramulli lõhkemine ja sellele järgnenud globaalse keskkonna jahtumine tõi suurte muutuste aja ka Eestile, kuid tänaseks on Eesti majanduskeskkond üsnagi stabiliseerunud. Globaalse majanduse analüüsimisel on huvitavat rohkem ja määramatus kõrgem. „Eesti majandus 2013" teemal kirjutamine  on sellises keskkonnas mõneti igavam, kuid kahtlemata tänases maailmas on selline „igavus" postiivne, määramatust on vähem.

Kuid Eesti on tänu ekspordi rolli kasvule veel rohkem väliskeskkonnast sõltuv kui näiteks aastal 2007, seega võib lihtsustatult öelda, et Eesti majandusel läheb 2013. aastal nõnda, nagu läheb meie peamistel ekspordipartneritel. Kui Euroopa võlakriis võtab taas tuurid üles (peaksin seda tõenäolisemaks), ja Euroopa majanduskasv on negatiivne, siis on ka Eesti SKP kasv langemas ilmselt nulli lähedale. Kui kriisi suudetakse vältida, siis ilmselt kasvab Eesti paar protsenti Euroopa keskmisest kiiremini. Eesti majandus on Euroopa keskmisest kiiremini kohanenud uue normaalsusega ja seetõttu hindaksin Eesti majanduse potentsiaali Euroopa keskmiseks järgneval viisaastakul kõrgemaks.

Tundub ehk motivatsiooni alandav väide, kuid 2013.a. SKP kasvu mõttes sõltub meist endast vähem kui ülejäänud Euroopa majanduse tervisest. Kuid pikemas perspektiivis on riikide kvaliteedi vahe toomas tõenäoliselt suured vahed SKP kasvus, kümne aasta lõikes sõltub edu loomulikult peamiselt meist endist. Seega antud artiklis vaatangi Eesti majandus veidi pikemas vaates - mis on oluline käesoleva kümnendi jooksul? Ma arvan, et liiga palju kaalu pannakse lühiajalistele näitajatele - kui ka Euroopas praegu numbrid ühe või kahe kuu lõikes veidi paranevad, siis on juba palju hõiskeid „kriis on läbi!", kui eelmisel suvel olid vaid mõnevõrra halvemad, siis valitsesid väga mustad toonid. Paari kuu lõikes toimuv on sageli vaid statistiline müra, oluline on vaadata pikemat trendi ja seda siin artiklis ka teen.

fs: Kõrgustes laiutava puhta energia ootuses

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Raske on täna kellelgi kõrvale jääda energia teemaga seotud problemaatikast ja väljakutsetest - ilmselt on keeruline leida isegi ühte päevalehte käesoleval aastal, kus ei oleks sõnagi energeetikast juttu olnud. Oleme ju energiamajanduse teelahkmel nii maailma, Euroopa, Eesti, kui ka vähemalt elektrienergia paketivalikuga ka iga majapidamise tasemel. Olgu nende valikutega kuidas on, kuid üks on kindel -- kui meil õnnestub lähiajal saavutada läbimurre ükskõik millises taastuvenergia tehnoloogias, siis selle kohesest rakendamisest on huvitatud vägagi paljud peamiselt fossiilsete energiakandjate lõksus sebivad riigid. Käesolev futusignaal annab lühiülevaate tuulelohede abil ammutatavast energiast, mis tuleb kokku korjata ligi 500 meetri kõrguselt.

fs: Neli megatrendi 2030-ni

Futusignaal on rubriik tulevikutrendidest, kus kajastame lühemal kujul huvipakkuvaid uudiseid esimestest tähelepanuväärsetest märkidest võimalike muutuste eel ühes või teises valdkonnas

Ameerika presidenti nõustava riikliku luuretegevuse direktori juures asuva strateegilise mõttekoja National Intelligence Council’i avaldatud viiendas globaalsete trendide pikaajalises uuringus „Global Trends 2030“ on välja valitud neli megatrendi ja kuus murrangulist küsimust ning koostatud nende põhjal neli võimalikku maailmaarengu stsenaariumit.